Hiiumaa maastikurajoon
Hiiu ja Kassari
saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud
merelistel liivadel. Need on suuremalt jaolt soostuvate metsade ja ka rohumaade mullad. Väga
huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke.
Looduskaitsealad moodustavad 2002. a seisuga maastikurajoonist 13%. Kolm suuremat on
Käina lahe Kassari lahe, Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitseala. Vormsi paikkonnast
kuulub 7,7% maastikukaitsealasse, mis asub seitsmes lahustükis; üks neist on samblikurikas
(169 liiki) Rumpo neem. (Arold, 2005)
3
3. Kliima
Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe
suvi ja jahe talv. Veebruari keskmine õhutemperatuur on -3,5°C, juulis aga +16,5°C. Aasta
keskmine temperatuur on +5,2°C. Valdavad on lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus