Maastiku kujundamine
Mida enam leidub
elementidel omavahelisi kooskõlalisi sarnasusi, seda harmoonilisem on kompositsioon.
Sarnaste vormide kasutamisel peitub ka oht ühetaolisuse tekkeks. Seda aitab vältida valitud
motiivide ning vormide varieerimine. Reaalses ruumis on alati olemas mingisugune taust, mis
tuleb omakorda sobitada kokku olemasoleva vormiga, saavutamaks harmooniline kooskõla.
Taustalise lisanduvad looduslikud nähtused, mis sageli mõjutavad otseselt terve ala kujundust.
Maastikujunduslikus kompositsioonis kasutatakse järgnevaid printsiipe: proportsionaalsus ja
mastaabilisus, sümmeetria ning tasakaal, rütm, kontrast, domineerivus, maitse, värvus,
faktuur, valgus. Spetsiifilise vahendina lisanduvad perspektiiv ning vaated. Proportsionaalsus
seostub vormi suuruse ja kujuga. Kompositsooni osad peavad teatud reeglipära jälgides olema
omavahel seotud, saavutamaks terviklikku mõju. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi
mõõtmevahekordi