Puistu ehk puisniit
ruutmeetri kohta.
Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse
pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse
puiskarjamaadeks.
Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud
puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud
puiskarjamaade või -niitudena.
Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada
ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste
kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel
ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks.
Lääne-Eesti on meie kõige puisniituderikkam ala. Lisaks kõige tuntumale Laelatu puisniidule
on mitmeid hooldatavaid Puisniite Matsalu looduskaitsealal Matsalus, Kirikukülas, Penijõel,
annaabi.ee 
