Maastikuarheoloogia
uute teadetega. Loodud andmebaas võimaldas muinasasustuste teaduslikku analüüsi.
Tallgren seisukoht muinasaegsete asulate levialakaartide põhjal oli, et kui kui kiviajal, mis oli
püügimajanduslik, paiknesid asustused veekogude lähedal, siis rooma rauaajaks oli asustus
nihkunud veekogudest eemale põllumajandusele sobiva viljaka mulla piirkonda. Tallgren
järeldas seda kivikalmete asumisest mandril põldude läheduses. Selline arvamus
maastikuarheoloogias jäi püsima pikkadeks aastakümneteks.
1970. aastate algul hakati Eestis läbi viima kolmandat kinnismuististe registreerimist, mille viisid
läbi erialase ettevalmistusega arheoloogid. Nende töö lisas palju uusi andmeid juba teada
asustuspaikadele.
1980. aastatest alates Eesti esiajaloo senisele uurimisele perioodide kaupa lisanduma ka
teistsuguseid käsitlusviise. Üheks selliseks uudseks teemaasetuseks kujunes mikrorajoonide