Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine
kaldad linlastele üheks eelistatumaks suvekodude rajamise paigaks.
Jõgede avatud ökosüsteemid on pidevas ainevahetuses valgala maismaa ja ka
seisuveekogude ökosüsteemidega. Vool uuristab jõe enda sängi ning sissevoolud,
nõlva- ja valgveed kannavad valgalalt jõkke rohkesti mullaerosiooni produkte, detriiti
ja mitmesuguseid muid aineid. Seetõttu peegeldavad jõgede vee omadused ning
ökoloogiline seisund ja selle ajalised muutused valgala maastikuaineringe eripära,
seisundit ja muutusi. Vee omadused ja nende muutused mõjutavad.
Suuruselt, hüdroloogiliselt tüübilt, vee omadustelt, elustiku koosseisult ja
bioloogiliselt reziimilt on Eesti jõed väga mitmekesised ja regionaalselt varieeruvad.
Jõe hüdroloogiline tüüp sõltub suuresti domineerivast toitumistüübist, valgala
suurusest ja reljeefist. Jõe vee keemilised omadused olenevad kõige enam valgala