Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg
mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest.
Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000
aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode,
mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu
täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu.
Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX
aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel
hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid
hiljem maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast.
Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati
10 meetrini
annaabi.ee 
