Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis
kanda liibuvaid riideid ja üksteisega võidu sõita. Lisaks veel suure vaatajaskonna silme all.
Võistlejad vigastavad end ning kõige tipuks jagati parematele veel raha ka. See väikene
tagasilöök kangeid eestlastest talupoegi aga ei heidutanud. Kaks kanget Saadjärve
rattameest Voldi karskustegelane ja Kaarel Vestel kaupmees otsustasid endid ja oma sõpru
Tartu Jalgrattaseltsi liikmeteks pakkuda. Otsus tagasi lükatud, rajasid mehed ise seltsi. 20.
detsember 1896 saadi luba luua esimene maaspordiselts kogu Vene riigis. Rajati oma
võistlusrada ning hakati usinalt ka võistlusi korraldama. Pikka aega tegutseti edukalt, kuni
1912. aastal rendilepingute tüliga seltsi tegevus lõpetati.
1898. aastal leidis aset meie tollase rattaspordi esimene suurvõistlus Riiast- Tallinnasse,
kus distantsi oli sisse arvatud ka Türi. Kogupikkus 380 versta (umbes 400 km). 18
võidusõitja hulgast tuli võitjaks meditsiinitudengist viljandlane O. Palenberg. Ta oli nime