teistele loomadele, kes kuuluvad nende toidu objektiks. Seega hakkab saakloomade arvukus vähenema ning see omakorda hakkab mõjutama teisi liike, kelle toiduobjektiks on samad loomad. Näiteks: Kotkad ja rebased söövad erinevaid närilisi, seoses rebaste arvu kasvamisega, suureneb ka nende söömisvajadus ja sellega seoses jääb kotkaste toidulaud kitsamaks, ning liigiline mitmekesisus väheneb. Rebaste ja kährikute arvukuse suurenemise tõttu on ohus maaspesitsevad linnud, pisiimetajad, kahepaiksed, sest nad on neile toiduks. Näiteks: suurenenud arvukus avaldub mõju põldpüüdele, kes on maaspesitsev liik ja on neile kergeks saagiks, seega suurenenud kährikute ja rebaste populatsioon tingib põldpüüde suuremat hukkumist ja nende populatsiooni vähenemist. Samuti võivad olla ohus ka metsised (II kaitse kategooria), sest rebased kui ka kährikud söövad nii metsiseid kui ka nende mune.
toitumisalased erinevused erinevate isendite ning soo ja vanusegruppide vahel olenevalt nn. maitsest, füüsisest füsioloogilistest põhjustest. Karu toiduobjektid võib laias laastus jagada kolme suuremasse rühma: selgroogsed loomad, selgrootud loomad ja taimed. Selgroogsetest loomadest kuuluvad karu toiduobjektide hulka kalad (pms. lõhed),põhjapõdrad, põdrad, metssead, koduveised, lambad, kitsed, hirved, närilised ning mitmed juhuslikult kättesaadavad loomad ning maaspesitsevad linnud. Mis liigid mingi ala karude toidu hulka kuuluvad oleneb sellest kas seda liiki selles piirkonnas üldse esineb ning kui arvukas see liik seal on võrreldes teiste toiduliikidega.Vaikseookeani äärsetes piirkondades on peamiseks söödavaiks selgroogseteks erinevad lõheliste liigid, suurtest veekogudest eemal aga imetajad. Eestis on karu toidus selgroogsetest loomadest leitud koduveise, kodusea, metssea, kährikkoera, põdra,metskitse, luukala, sisaliku ja linnu jäänuseid.
annaabi.ee 
