Keskaja majandusajalugu
näljahäda.
Maavarad
Teine tähtis majandusharu oli metalli tootmine. Rauda sulatati nii mäe- kui soorauast.
Raua transport oli raske, nii et kasutati kõige lähemal asuvat rauda. Keerulisi esemeid
(relvi, turviseid) toodeti kujunenud spetsialiseerunud keskustes nt Nürnbergis või
Milaanos. Metalli sulatati maagist puusöe abil, see tõi kaasa metsade suure hävitamise.
Oluline mineraal, mida kaevandati, oli sool. Paljudele inimestele oli sool ainsaks
taskukohaseks maitseaineks. Maasoola peeti paremaks kui meresoola, tänapäeval on asi
vastupidi. Põhjas keedeti soola tahkeks, oodati kuni vesi aurustuks. Lõunas tõsteti vesi
madalatesse basseinidesse, kus vee aurustumine jäi päikese hooleks. Järelikult oli sealt
pärit sool odavam. "Halle" saksa nimetus, mis näitab, et sellel alal on soola toodetud.
Maa-alused kaevandamised jäid artellide ehk professionaalsete kaevandajate tööks,
keda maavaldajad tööle palkasid. Kui leiti maaki, kutsusid maaisandad vanematest