Karula kõrgustiku maastikurajoon
ja puhkekohad.
Kõige tuntum maastikurajooni ala on Karula rahvuspark mis hõlmab ligi kolmandikku
kõrgustiku pindalast. Rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja
järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargis on
erinevad keskkonnahariduslikud maastiku- ja matkarajad ning kultuuriloolisi üksikobjekte nagu
Mähkli muinaseluase ja muinaskalme ning Värtmäe mesindusmuuseum.
Hinnang inimmõjule
Inimmõju Karula maasikurajoonile on nii positiivne kui ka negatiivne. On tunda, et Karula kant
muutub järjest ilusamaks. Ringi liikudes tajub muutusi maastikus – põllumaad ja niidud on
hooldatud, hooned korrastatud, teede ja järvede äärtes on võsa lõigatud. See kõik kokku
moodustab kauni kompleksse maastiku.(Tarupettäi 2008)
2008. aasta seisuga on Karula rahvusparki, mis asub Karula maasikurajoonis, inventeeritud 411,5
hektarit poollooduslikke kooslusi. See number ei ole lõplik, vaid täieneb aasta aastalt. Samas