Marjad - referaat
võsunditega toimub paljunemine, rohkete tütartaimede tootmine ning muidugi ka viljade
botaaniline eripära. Maasikataime tavainimese poolt marjaks nimetata lihakas viljaosa on
tegelikult õiejäänus ehk suureks paisunud õiepõhi, mille pinnale on kinnitunud hulgaliselt
pisikesi kestaga kaetud seemneid, mis bootaniliselt kujutavad endast pähklikesi. Maasikvili on
kogupähklikese ehk multinucula erijuhtum, olles suures taimeriigis ainulaadne ja esinedes
ainult maasikaperekonnas.
Järgneva kolme sajandi jooksul tegeldi maasika aretamistööga väga intensiivselt. Tänaseks on
erinevaid liike juba enam kui 2000 ning kõikjal maailmas on olemas kohaliku kliimaga kõige
paremini kohanevad ja viljuvad sordid. Maasikas vajab magusamaitse savutamiseks küll
rikkalikult päikesepaisted, kuid eriti head maitseomadused pidavad talle andma põhjamaa
suvele omane öine temperatuurilangus. Seetõttu on Soomes ja teistes põhjamaades kasvatanud