SEAKASVATUS teemad
kuivanud. Maasigu leidus meil puhtal kujul veel Saare-ja Hiiumaal ning raudteest ja linnadest eemal
asuvates majandites. 1926. a. tõi Eesti Seakasvatuse Selts (ESS) Saaremaalt 4 tiinet kohalikku
maatõugu emist, kes paigutati Pärnumaale Parivere, Harjumaale Purila ja Virumaale Jõhvi
majandisse. Hiljem toodi Saaremaalt veel maasigu endistele lisaks. Kohalikud maasead olid
lontkõrvalised, hästi vastupidavad, võrdlemisi hea sigivusega, kuid hiljavalmivad. Maasigadelt saadi
head kõva konsis-tentsiga maitsvat pekki, kuid peekonisigadeks nad ei sobinud, sest nende peki
paksus oli väga ebaühtlane, olles turjal eriti paks. Tugevamal sööt-
misel kippusid sead liigselt rasvuma ja ei andnud head peekonit. Meie maasigade parandamiseks
toodi algul Soomest kolm soome maatõugu kulti, kes oma eksterjöörilt sarnanesid meie kohalike
sigadega. Soome kultidelt aga ei saadud ühetüübilisi järglasi, mille tõttu soome maasigu edaspidi
enam sisse ei toodud