aastal. Eesti väed lahingus Koiva jõe ääres I Vabariigi aastapäev Tartus Sõjaväe- paraad Tartus KORDAMISEKS Iseseisvuseväljakuulutamine - 24.02.1918 Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest. Ajutine Valitsus Konstatin Päts. Vabadussõda (1918-1920) Sõjaväe ülemjuhataja - Johan Laidoner Abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. KORDAMISEKS Jaanuar 1919 vastupealetung Asutav Kogu, põhiülesandeks põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Saksalased kohtusid Võnnu all Eesti vägedaga, kujunes tõsine relvakonflikt Landeswehri sõda. Võnnu(Cesise). Võnnu vallutamispäeva 23. Juunit tähistatakse võidupühana. Tartus toimusid rahuläbirääkimised, mis lõppesid 2.veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega.
Tasapisi enamlaste edasitung vaibus ja Eesti suutis teha edukaid vasturünnakuid, meeste arv suurenes, paranes relvastus. Sõjaväe ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Eesti sai sõjalist abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aldele. Eesti riikluse kinnitamiseks valiti aprillis Asutav Kogu. (esimene istung aprillis 1919) Asutava Kogu põhiülesandeks sai põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Mais 1919 suunati sõjategevus Eestist välja poole, et säästa maad sõjapurustustest. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkv, Lätis murti läbi Punaarmee rindest ja puhastati Põhja-Läti punaarmeest. Juunis tekkis Eestile uus vastane-Lätis tegutsev Saksa sõjavägi, sest Sakslased tahtsid ikka endaga Baltikumi liita. Saksalased kohtusid Võnnu all Eesti vägedaga ning nõudsid nende tagasitõmbumist. Sellest kujunes tõsine relvakonflikt Landeswehri sõda
annaabi.ee 
