Naljandid ja anekdoodid
seisundit, mitte aga rahvust märkiv sõna. Eesti vanema etnilise nalja põhiobjektid polnud sugugi
5
mitte naaberrahvad -- venelased, lätlased, soomlased, vaid ennekõike juudid ja mustlased, kes
elasid mitte eestlaste kõrval, vaid keskel, ning eristusid talupoegadest ka sotsiaalselt: juudid
eelkõige kaupmeeste ja käsitöölistena, mustlased ringirändava, maaruva ja varastava kontingendina.
Teise, "sise-etnilise" põhiobjekti moodustasid äärealade asukad, eriti hiidlased, kellele seos naljaga
on kaasajal kujunenud omamoodi etniliseks "brändiks", samuti saarlased, (põhjapoolsed)
rannamehed ja setud. Venelased sattusid Eestis (jpm. endise Nõukogude Liidu aladel) anekdootide
peategelaste hulka põhiliselt alles pärast II maailmasõda ning nagu sakslanegi eesti vanemais
annaabi.ee 
