HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL
Eesti Vabariigi algusaastatel oli maatulundusmaa hindamisel käibel neli erinevat süsteemi.
Endises Eestimaa kubermangus oli maa hinnatud adramaades rendiväärtuse alusel. Adramaa
oli 20. Sajandi algul maatükk, mille eest maksti aastas 300 rubla renti. Talude maid hinnati
tavaliselt adrasajandikes. Liivimaa kubermangus oli maa hinnatud puhtkasurublades, mis
kajastasid taimekasvatuse puhastulu sajandivahetuse hindades. Saaremaal ja Muhumaal oli
maa hinnatud maarublades ja obrokirublades, Petserimaal ning Narva jõe taga aga tarbemaa
tiinudes. (Aasmäe 1999:159)
Teada on hindamissüsteemide üldine skeem. Lähtuti tavaliselt normatiivsest (keskmisest)
teravilja (rukki) kogusaagist, mida arvestati seemnetes. Normatiivsest saagikusest võeti maha
2 seemet (üks seemneks ja üks materiaalseteks kuludeks). Ülejäänud osa jagati lihtsamatel
juhtudel rentniku (töötulu) ja maaomaniku (omanikutulu) vahel pooleks. Selline oli tavaliselt
pooleterarent