üldkuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Suletud süsteemis on kehade sum- maarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist, gravitatsiooniseadus seletab seda (näitab ära põhjuse). I seadus: Planeedid liiguvad mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike. II seadus: Päikese ja planeedi ühenduslõik katab liikudes ühesuguste ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.
üldkuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Suletud süsteemis on kehade sum- maarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Raskusjõud on Maa poolt kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Kehale massiga m mõjub raskusjõud Fr = m g. Kaal on jõud, millega keha mõjub oma alusele või pingutab riputusvahendit (nööri, trossi vms.) Rõhk p (ingl.k. pressure) on pinnale mõjuva jõu ja selle pinna pindala suhe: p = F/S
välisinvesteeringute pärast jne. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) võib olla rajatud o toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul (agressiivsus); o võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse (atraktiivsus). Kuna konkurents on või(s)tlus, peavad olema nii võitjad kui ka kaotajad. Ilmselt peab sum- maarne võit olema summaarsest kaotusest suurem, muidu ei saaks areng toimuda. Kui lähtuda aga eeldusest, et konkurents pole “nullsummamäng”, võivad põhimõtteliselt võita ka kõik selles osalejad. Makrokeskkonna analüüsimiseks kasutatakse enamasti PEST-analüüsi (political, econo- mic, social & technological change). Jälgitavad põhinäitajad on järgmised.
annaabi.ee 
