Uurimistöö alused
esmatähtsal kohal on tema loomingus usuline temaatika. E. von Gebhardt oli XIX sajandi teisel poolel
saksa usulise maali uuendaja evangeelsel alusel. Teda mõjutas seejuures nii tolleaegne piibliuurimine
kui ka ajalooteadus. Et lähendada pühakirja sündmustikku kaasaegsele publikule ja rõhutada
luterluse tähendust, kujutas ta sageli neid sündmusi reformatsiooniaegsel Saksamaal, s.o XVI sajandil
toimuvana. Ta jäädvustas maalidel ka omaaegseid inimesi (sh oma ema Maarjana). Peale
altarimaalide ("Kristus ristil", 1866, Tallinna Toomkirikus; "Kristus ristil", 1884, Narva Aleksandri kirikus,
hävinud jt) teostas ta suuri freskotsükleid Loccumi protestantlikus kloostris Hannoveri lähedal (1886-
92), Düsseldorfi Rahukirikus (1899-1906, peaaegu täiesti hävinud) ning üksikuid seinamaale
Düsseldorfi Põhjakalmistu kabelis (1910-11) ja Molheimi Peetri kirikus (1912-13). Tööde vorm on
põhiliselt realistlik, tuntavad on Vana-Madalmaade maalist saadud mõjutused