Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust). Raud(III)sulfaat - Fe2(SO4)3 on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid. Nii raud(III)sulfaati kui ka maarjaid kasutatakse värvimisel peitsidena.
Maarja Magdaleena Maarja Magdaleena oli jõukast perest pärit naine, kes kuulus Uue Testamendi järgi Jeesuse lähikonda. Tema nimi oli pärit Magdalast, jõukast tööstuskülast Galilea järve läänekaldal. Magdala oli esimesel sajandil õitsev kalastus-, paadiehitus- ja kauplemiskeskus. "Maarja" on üks sagedamini esinevamaid nimesid. Uues Testamendis on mitmeid Maarjaid. Lisades tema nimele Magdalast (Magdaleena), osutasid autorid, millist Maarjat nad silmas peavad. Maarja Magdalast oli üks tähtsaim naisesindaja ja ka naisterühma juht. Arvatakse, et Jeesusel oli lisaks meesjüngritele ka naisjünger, kelleks oli Maarja. Maarja Magdaleenat on samastatud amoraalse naisega, kes langes pattusid kahetsedes Jeesuse jalge ette, pesi oma pisaratega Jeesuse pead ja kuivatamiseks kasutas ta oma pikki juukseid
Siit pärines ka alkeemikute väide, et Valge Lõvi (=elavhõbe) sööb Päikest (=kulda). Ammustest aegadest saati olid kõige õilsamateks metallideks kuld ja hõbe, mis saadi kõige optimaalsemas vahekorras võetud puhtamast väävlist ja puhtamast elavhõbedast. Ent looduses kulgeb selline protsess väga aeglaselt ning seetõttu on vaja lisada erilist preparaati tarkade kivi. Peale kõige muu uuris, kirjeldas ja valmistas Dzabir ibn Hajjani vitrole, maarjaid, salpeetrit, väävel-, lämmastik- ja äädikhapet, kasutas destillatsiooni, sublimatsiooni, kristallimist jm. Siit ka põhjus, miks araablased Dzabir ibn Hajjanit "teaduste kuningaks" nimetasid. Ta andis suure panuse araabia alkeemiasse, mille omakorda üle võtsid eurooplased. Euroopas tuntakse Dzabir ibn Hajjanini latiniseeritud nime all Geber. Keskaja suurim alkeemik oli Abu Ali Ibn Sina (980 1037), kes sai Euroopas tuntuks Avicenna nime all
Vedelas Ga-s lahustuvad In, Sn, Zn, Al, Au, Ag, Cu. Toatemp-l vedelaid Ga-sulameid nim. gallaamideks. Sooladest on praktikas tähtsamad kloriid GaCl3 sulfaat Ga2(SO4)3 – esineb sageli kristallhüdraadina nitraat Ga(NO3)3 – mitme kristallhüdraadina _______ ülaltoodud soolad hästi vees lahustuvad, kloriid ja nitraat ka paljudes org. lahustites; sulfaat moodustab (sarnaselt Al-ga) kaksiksulfaate e. maarjaid leelismetallide (v.a. Li, Na) sulfaatidega ja ammooniumsulfaadiga Hüdroksiid Ga(OH)3 · xH2O sadestub Ga-soolade lahustest (pH 3,0 - 4,1 juures) või gallaatide lahustest (pH 9,7 - 6,4 juures). Ga(OH)3 (või ortogalliumhappe H3GaO3) happel. omadused väljenduvad tugevamini kui aluselised, ta on tugevam hape kui Al(OH) 3, mistõttu galliumhapete soolad on aluminaatidest püsivamad. Hüdroksiidi kuumutamisel 400 o-ni → GaOOH (ehk metagalliumhape HGaO2), mis üle 550oC → Ga2O3.