Kuld ja alkeemia
721 u. 813), keda paljud teatmeteosed peavad araabia
alkeemia rajajaks. Dzabir arvas, et metallid koosnevad põlevuse kandjaks väävlist ja
metallilisuse kandjast elavhõbedast. Kui võtta neid alkeemilise algeid õiges vahekorras, siis
tekibki kuld. Looduses kulgeb protsess aeglaseslt. Kui kiirendada seda nn. Medikamendiga,
võib kulda saada 40 päevaga, kui aga nn. Eliksiiriga , tekib kuld koguni ühe tunniga. Dzabir
uuris, kirjeldas ja valmistas litriole , maarijaid , salapeetrit , väävel-, lämmastik- ja äädikhapet,
kasutas destillatsiooni , sublimatsiooni, kristallimist jm. Euroopas tuntakse Dzabiri
latiniseeritud nime all Geber. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 9)
keskaja suurim alkeemik oli Abu Ali Ibn Sina (980-1037), kes sai euroopas tuntuks
avicenna nime all. Ibn sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et
annaabi.ee 
