kihelkonnakoolide kaudu, kuna sealt tulid tavaliselt külakoolide õpetajad. Koolide kaudu tutvuti mitmehäälse laulmisega, õpiti ka nootide tundmist ning mõningate instrumentide kasutamist, milleks olid eeskätt kooliorelid ning harmooniumid, kuid ka viiulid. Instrumentaalmuusika jõudis Eesti maaühiskonda siis, kui hakkasid tekkima väikese põhikoosseisuga puhkpilliorkestrid. 1830. aastail hakati mitmel pool maal asutama ilmalikke laulukoore näiteks Laiusel, Simunas 1833, Väike- Maarias, Põltsamaal, Kanepis 1835, Saaremaal, Kaarmas jm. 1840. aastad tõid uusi koore Saaremaal Ansekülas, Põlvas 1845, Tormas 1844, Pilistveres 1847 ja järgneval kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm. Juhatajateks olid kooliõpetajad, mitmel pool ka pastorid. Laulukooride tekkimisele andis tuge maal tekkinud muusikaseltsid.Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis.
annaabi.ee 
