Vaimuelu eestis 19. saj. esimesel poolel
lisandusid Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolis.
Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk
Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 Tartusse elementaarkooli
õpetajate seminar, esimene omataoline Vene riigis
Valgas tegutses Cimze nii eestlastele, kui lätlastele saksakeelne kihelkonnakooli-
õpetajate seminar.
Eestikeelne kirjasõna
Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht".
Lühemat aega anti O. W. Masingu poolt välja "Maarhwa Näddala-Lehte".
Kreutzwald toimetas ajakirja "Maa-ilm ja mõnda , mis seal sees leida on" (1848-
1849).
Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Jannsen 1857 "Perno Postimehega",
nädalaleht.
Populaarseks sai Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenoveva".
Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19 sajandi teisel poolel.
Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Ahrensil, kes 1843 andis välja uue eesti
keele grammatika, aluseks põhjaeesti keskmurre.
annaabi.ee 
