Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
Mõisamaa jagunes maksuvabaks mõisamaaks ja talumaaks, mille
pealt mõisad maksid kroonile mitmeid makse. Maksustuse aluseks oli mõisa talumaade suurus
adramaades. Reduktsiooniga kaasnenud maade mõõtmisel ja hindamisel võeti kasutusele
revisjoniadramaa mõiste, mis oli varasest tinglikum. Liivimaal võeti revisjoniadramaa suuruse
aluseks talupoega koormised, Eestimaal talupoegade arv. Kuna adramaade arv, eriti Põhjasõja
järel, tihti muutus, hakati korraldama regulaarseid maarevisjone, kus küsitleti mõisnikke,
talupoegi ja mõisateenijaid. Olukord, kus aadli sissetulekute kasvuga ei kasvanud riigi
sissetulekud, tekitas valitsusringkondades rahulolematust ning oli tõukeks pearahamaksu
kehtestamisele.
Rootsi aja lõpuks oli Eestis üle 1000 mõisa, mis jagunesid kolme rühma. Kõige enam oli era-
ehk rüütlimõisaid, kuni 1783. aastani oli osa nendest läänimõisad ehk feoodid, peale 1783.
aastat muutusid need kõik pärismõisateks ehk alloodideks
annaabi.ee 
