Mullateadus
Gh b)rähksed Gk. Paepealsetel on paas kõrgemal kui 30 cm, valem AT-D, levivad põhja-Eestis ning
neid tuleb kuivendada ja pärast kuivendamist võetakse kasutusele rohumaadena. Rähkse valem on
AT-BmG-CG, laialt levinud mullad põhja-Eestis madalatel pinnavormidel. 2)Leostunud gleimullad
Go on mullad, mis levivad kompleksis leostunud ja leetjate muldadega madalamatel pinnavormidel.
Need on ühed kõige kõrgema potensiaalse viljelusväärtusega mullad ehk siis parim maareserv, mida
üles harida. Need jagunevad a)leostunud gleimullad Go , valem AT-BmG-CG, kihiseb sügavamal
kui 30 cm b)leetjad gleimullad GI, valem AT-Elg-BtG-CG.
Tüüpiline muldade üleminek põhja-Eestis kõrgemalt madalamale on Ko, Kog, Go. Jõgevamaal on
aga KI, KIg, GI. Need on siis väga head maareservid, eriti head rohumaadeks. Lääne-Eesti
gleimullad on tavaliselt savilõimisega ning seal ei ole põldu eriti hea teha, aga rohumaadeks on nad
head küll