Maakorraldus
"
Maaseaduse alusel tuli võõrandada ja arvata riigi maafondi enamik aadlimõisaid koos
elusa ja eluta inventariga, kaasa arvatud ka tööstusettevõtted. Võõrandatud maa nähti ette
jaotada talupoegadele väikemajapidamistne apõlisteks kasutamieks, hariduslikele,
omavalitsuslikele, ühistegelikele, kaubanduslikele ja tööstuslikele asutustele pikaajalisekt
kasutamiseks. Mõisate metsad jagamisele ei kuulunud, need läksid riigi omandiks, samuti
maavarad.
Maareoformi teostamine. Maaseaduse alusel võõrandatai ja arvati riigi maafondi 96,6%
suurmaaomandist. Seega moodustas kogu maafond 54,2% Eesti territooriumist. Põhilise
osa võõrandatud maast moodustasid aadlimüisad 82,5%, endised riigimõisad
moodustasid 10,2%, põllupankadele kuulus 2,9%, kirikute mõisad moodustasid 2,3% ja
seisuslike asutuste maaomand oli 2,1%. Võõrandati kõik kroonu-, kiriku- ja pankade
mõisad. Võõrandamata jäid kõik linnamõisad, eramõisad ja seisuslike asutuste maad.