Maardu- eile, täna ja homme Mõeldes Maardule, mõtlen kui Euroopa väikelinnast, erinevate rahvuste linnast, oma kodulinnast, kus olen üles kasvanud. Igaüks meist näeb Maardut oma vaatepildis erinevalt. Inimestel on erinevad huvid, noorematel ja vanematel erinevad vajadused. Maardul on pikk ajalugu, millest kõnelevad veel tänapäevalgi looduse iseäralikud pinnavormid, kus kunagi kaevandati fosforiiti või hiigelsuur hüljatud keemiatehase kompleks-meenutades meile kunagist tööstuselu
vähemalt veel kahe 17.sajandist pärinevale mõisahäärberi arhitektuurse ilme kujunemisele- Georg Bogislaus von Wangersheimi poolt 1696-98 Viru rannikule ehitatud Aa ning Gustav Christian von Der Pahleni poolt 1697.aastal alustatud Palmse. Ehkki plaani- ja ruumilahenduse poolest pilt 10 paistavad mõlemad maardule väga sarnased, leidub kummalgi ka erijooni. (Kodres, 2005) lk 218-219 Maardu mõisa kohta võib ürikutest leida andmeid juba 1389.aastats. Alates 1529.aastast kuulus mõis von Taubedele. 1647.aastal kingiti mõis rootsi feldmarssalile Lennart Torstenssonile. 1662. Aastasl sai mõisa valdajaks Jacob von Höppener, kelle valduses oli mõis siiskis ainult aasta. 1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet
annaabi.ee 
