Maardu- eile, täna ja homme Mõeldes Maardule, mõtlen kui Euroopa väikelinnast, erinevate rahvuste linnast, oma kodulinnast, kus olen üles kasvanud. Igaüks meist näeb Maardut oma vaatepildis erinevalt. Inimestel on erinevad huvid, noorematel ja vanematel erinevad vajadused. Maardul on pikk ajalugu, millest kõnelevad veel tänapäevalgi looduse iseäralikud pinnavormid, kus kunagi kaevandati fosforiiti või hiigelsuur hüljatud keemiatehase kompleks-meenutades meile kunagist tööstuselu. Kaugemasse aega saab mõttes rännata, kui jalutada Rootsi-Kallavere küla vahel või minna uudistama Maardu mõisa uhkeid hooneid. Läbi ajaloo on Maardu olnud tähtsaks transpordi sõlmpunktiks ida ja lääne vahel. Täna randuvad
kaetud tooli, neli musta ja üks punane tool, üks keldrikapp, neli suurt protreed ja neli messinglühtrit, ühes saalis kõrvale jäävaist ruumidest paiknes prantsuse magamiskoht ja teises prantsuse voodi koos rauast baldahhiinihoidja ja sulgedest madratsiga. 2-korruseline sümmeetriline kõrge sokli ningkelpkatusega slegelt hollandlike mõjutustega kiviehitis, esifassaadil kaks keskrisaliiti ja nende vahel terrass, tagaküljel tugevalt eenduv keskrisaliit. Maardul oli otsutav mõju vähemalt veel kahe 17.sajandist pärinevale mõisahäärberi arhitektuurse ilme kujunemisele- Georg Bogislaus von Wangersheimi poolt 1696-98 Viru rannikule ehitatud Aa ning Gustav Christian von Der Pahleni poolt 1697.aastal alustatud Palmse. Ehkki plaani- ja ruumilahenduse poolest pilt 10
annaabi.ee 
