Tina
Tina peamised oksüdatsiooni astmed on II ja IV,
sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3,
mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol.
Saamine
Puhta ainena tina looduses ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ehk
tinaoksiid(SnO2). Tina oksiidi kuumutamisel koos söega tina redutseerub ja sulab välja
suhteliselt madalal temperatuuril, seega on seda väga lihtne toota. Suuremad leiukohad on
maardlald Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud on kiiresti ammendumas,
järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utliidist.
Ajalugu
Arvatakse, et inimene tutvus tinaga 6000-6500 aastat tagasi, mil ta õppis valmistama
pronksi. Kuid muistsel ajal tehti tinas ka ehteid, toidu- ja jooginõusid ning muid olmeesemeid.
Tina tootmine oli laialt levinud Vahemere rannikul, Pärsias ja Indias. Egiptuses
annaabi.ee 
