2. hüdroloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemiseni, seega paljude kaevude kõlbmatuks muutumiseni. (Raudsep jt, 1993) Kui Eestis peaks siiski tekkima vajadus fosforiidi kasutamiseks, siis tundub kõige reaalsem olevat Toolse maardla evitamine, kusjuures tuleks ära kasutada ka katendis olevad maarded (diktüoneemakilt, aleuriitne kivi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Rakvere maardlaga seonduvad keskkonna- ja mäenduslikud probleemid on tunduvalt keerulisemad, pealegi asub see täielikult Pandivere veekaitsealal. Aseri fosforiit on suhtelislt rauarikas ja halvasti rikastatav, Tsitre maardla asub Lahemaa Rahvuspargi piires. (Raudsep jt, 1993) Arvatavasti pole sellist Eesti firmat, kes lähitulevikus suudaks fosforiiti kaevandada. Lääne-Euroopa ja USA firmadel loodetavasti pole tehnilisi raskusi meie fosforiidimaardlate keskkonnaohutuks
Mida suurem on veekogumisbasseini ja teiste selleks otstarbeks kasutatavate süvendite maht, seda vähem pum 16 pasid tuleb üles seada ning seda pikemaks ajaks võib neid korraga tööle rakendada 7. Tarbevaru määratakse uuringu tulemusel. Uuring peab olema tehtud mahus, mis võimaldab saada vajalikud andmed maavara kaevandamiseks ja kasutamiseks. Prognoosvaru eraldamine põhineb geoloogilise kaardistamise või otsingu andmetel. Prognoosvaru eraldatakse maardlaga piirneval alal, väljaspool tarbe- või reservvaru kontuuri või piirkondades, kus maavara ilmingute põhjal võib eeldada varu olemasolu. Prognoosvaru määratakse geoloogilise kaardistamisega või maavara otsinguga. Prognoosvaru eraldatakse maardlaga piirneval alal väljaspool tarbe- ja reservvaru kontuuri või piirkonnas, kus maavarailmingute esinemise põhjal võib eeldada uue maardla olemasolu. Prognoosvaru võimaldab hinnata maardla varu suurendamise või
annaabi.ee 
