Norra
5
4.2.1 Maavarad
Maavarad moodustavad majanduslikust kasust suure osa. Tähtsaimad maavarad on nafta ja
maagaas. Kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja
kivisütt. Liiv, kruus ja killustik on Norra maavaradast ühed olulisemad. Igal aastal kasutatakse
Norra ehitussfääris neid materjale umbes 53 miljonit tonni, mis teeb 12 tonni iga Norra
elaniku kohta. Tähtsamad liiva- ja kruusa maardid on tekkinud viimase jääaja jooksul
jääsulamisvetest kokku kantuna.
Tehnilised mineraalid, mida Norras kaevandatakse on ilmeniit, oliviin, grafiit, karbonaadid,
talk, kvarts, ja nefeliin.
4.3 Kliima
Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe.
Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks
on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt
annaabi.ee 
