* a=a'/m 14. Sonastagelause t81snurgarlstprojektsloonl kohta. * Tliisnurk projekteerubristprojektsioonistliisnurgaks,kui lema OkshaM asetseb tasandilv~i on senegaparalleelneja teine haarei ole ekraanigaristi. 15. Missugustelenouetele peavadjoonised vastama? * Joonlsedpeavad olema tehtud nil, et nendesoleks lihtsus, moodetavusja plltlikkus Ohevol teise omaduseeellstatus sOitubkujutlse kasutamis valdkonnastja eesmargist 16. Nimetage objektl maaravate joonlste saamlse p5hlllsed meetodid. ., 1) Monge'i meetod 2) Kvooditud rlstprojektsloonl meetod 3) Aksonomeetrla meetod 17. Mida molstame molste "joonlse lugemine" all. * Luua kujutlste abll talellk ettekujutus joonisel esitatud objektist. 18. Mis on punktl koordlnaatld? * Arve, mls saadakse punktl koordlnaatlolkude mootmlsel mlngl Ohe ja sarna pikkusOhlkuga, nlm. Selle punktl koordlnaatldeks. 19
3) analuusiva ristamise (testristamise) kasutamine. 4) ristamise kohta koostatakse skeem. Tavaliselt tahendab see heterosugootse ja homosugootse retsessiivse isendi omavahelist ristamist. Skeemil tahistatakse vanemate polvkond tahega P (lad. parentes). Ema tahiseks on + ja isa tahiseks >. Isendite ristamist sumboliseerib korrutusmark X. Jarglaspolvkonna tahiseks on F. Esimese polvkonna hubriide tahistatakse F1, teise polvkonna hubriide F2 jne. Isendi tunnuste arengut maaravate pusivate ja segunematute parilike faktorite -geenide tahistamiseks vottis juba Mendel kasutusele ladina tahestiku tahed (A, a, B, C jne.). Nii voib isendi genotuupi, tema spetsiifilise alleelse koosseisuga geenide kogumit tahistada tahekombinatsioonidega (Aa, Bb, dd jne.). Fenotuup aga on kirjeldatav sonadega ja selle all moistetakse kirjeldatavaid, moodetavaid voi keemiliste ja fuusikaliste meetoditega maaratavaid tunnuseid ehk omadusi. Tunnuse all moistetakse organismi morfoloogilisi,
Insenergeneetilised vaktsiinid ja DNA-vaktsineerimine Rekombinant-DNA tehnoloogiat kasutatakse ka vaktsiinide valjatootamisel. Insenergeneetiliste meetoditega loodud vaktsiinid voib jaotada kolme ruhma: (1) rekombinant-antigeen-vaktsiinid (ingl. k. -subunit vaccine) (2) rekombinant-vektor-vaktsiinid (3) geneetilise modifitseerimisega atenueeritud mikroobid Rekombinant-antigeen-vaktsiinide loomine pohineb patogeenide antigeenseid omadusi maaravate geenide siirdamises bakterite voi parmseente genoomi voi ka imetajate rakkudesse koekultuurides. Selle tulemusena produtseeritakse suurel hulgal patogeenide antigeene, mis seejarel isoleeritakse, puhastatakse ja kasutatakse kui puhast antigeeni. Esimene rekombinantvaksiin, mis ka praktikas osutus efektiivseks oli suu-ja sorataudi viiruse vastane vaktsiin, mis pohines peamise antigeeni-VP-1 tootmisel E. coli's. Esimene inimesel kasutatud samalaadne
annaabi.ee 
