siis E(r)=0 Pideva laengujaotuse elektriväli- pideva laengujaotuse elektrivälja tugevuse leidmiseks jaotame kogulaengu diferentsiaalseteks osadeks ja käsitleme neid kui punktilaenguid, millede summaarse elektrivälja tugevuse saab leida integreerides üle kõigi diferentsiaalsete laengute elektrivälja tugevuste. Elektrivali juhi sees ja juhid elektrivaljas Elektrivali makroskoopses juhis soltub eeskatt temas sisalduvate vabade laengukandjate maarast. Vastavalt laengute liikuvusele liigitatakse ained juhtideks (laengud liiguvad vabalt), pooljuhtideks (laengud norgalt seotud, vabanevad valismojul) ja dielektrikuteks (Laengukandjad seotud) Juht elektrivaljas Laengud hakkavad valja toimel umber paiknema, kuni neile mojuv joud muutub 0ks, mis juhtub, kui valjatugevus juhi sees on 0 voi elektrivalja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne.Samuti on joud 0, kui koik laengud on kogunenud juhi pinnale voi E vektor on juhi pinnanormaal
elektrivälja tugevuse leidmiseks jaotame kogulaengu diferentsiaalseteks osadeks ja käsitleme neid kui punktilaenguid, millede summaarse elektrivälja tugevuse saab leida integreerides üle kõigi diferentsiaalsete laengute elektrivälja tugevuste. Elektrivali juhi sees ja juhid elektrivaljas Elektrivali makroskoopses juhis soltub eeskatt temas sisalduvate vabade laengukandjate maarast. Vastavalt laengute liikuvusele liigitatakse ained juhtideks (laengud liiguvad vabalt), pooljuhtideks (laengud norgalt seotud, vabanevad valismojul) ja dielektrikuteks (Laengukandjad seotud) Juht elektrivaljas Laengud hakkavad valja toimel umber paiknema, kuni neile mojuv joud muutub 0ks, mis juhtub, kui valjatugevus juhi sees on 0 voi https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299..
annaabi.ee 
