Rahvuslik Ärkamisaeg
Hernhuutlaste käsikirjaline kirjavara edendas rahva soovi ka ise midagi kirja panna,
õhutas eneseteostusele. Sama eesmärki teenisid hernhuutlaste palvemajade juures
tegevust alustanud koorid-orkestrid. Otsest mõju rahvuslikule liikumised hernhuutlased
siiski ei avaldanud selleks olid nad rahva enamikust liiga kaugel, pealegi takistas
hernhuutlaste vaenulikkus vanade tavade ja laulude vastu ravusteadvuse teket.
Seni rõhutatud maarahvuse ärkamine eneseteadvusele oli igal juhul selgelt näha.
Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti
provintsides kellegiga jagada. Liikumist ettevalmistav ajastu langeb 19. saj esimesse
poolde, mil estrofiilide kõrval asusid eesti kultuuri ja rahvust väärtustama ka esimesed
maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle
annaabi.ee 
