sakslasi 1897. aastal sakslased kuid jäi siiski märgatavaks, eriti kui ka eestlaste osakaal hakkasid hoogsalt 11,2%). vastavalt 5,3% ja 3,5%, venelased 3,3% ja 4,0%, maarahvastikus. Nii 1881. kui ka 1897. aastal kasvama pärast seda, kui talupojad võisid rootslased kummagi loenduse Olulised muutused toimusid ka rah oli ajal 0,6% ning (alates 1863) rahvaloenduste andmetel
tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: Vähenes põllumajanduse hõivatuse osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine. Muutus linna ja maarahvastikus suhe tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus ka pere mudel tekivad väikepered. Enam ei ole põlvkonnad koos. 3. Postindustriaalne ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Vajati rohkem haritud spetsialiste, sest teadus ja tehnoloogia täiustusid. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenindussektori osatähtsus. Kujuneb välja keskklass, elatustase tõuseb,