Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940
Alfred Sällik, primadonnaks Milvi Laid). Operett edukas ka Vanemuises- Ida Urbel seal
balletiga.
Lemmiknäitlejad Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina
Reiman.
Autoritaarsel ajal pinged, üsna ühiskonnakriitiline teatrielu. 30ndate lõpp oli teatrile
loominguliselt kui ka majanduslikukult väga soodne.
1938- Riiklik Lavakunstikool. Kutselised teatrid Viljandis ja Pärnus, poolkutselised Narvas,
Valgas, Võrus, Kuressaares. Näitlemine maarahvamajades. Teatrite traditsioonilised suvised
ringsõidud. Ajakiri „Teater“.
Kiiresti arenev kinokunst – vennad Parikad ja Märskad. Nemad ka Eesti esimeses
filmistuudios „Estonia-Film“ (1919-1932).
Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud eriti hea. Kõige menukamad Konstatin Märska
„Vigased pruudid“ ja „Rummu Jüri“. Operaator, lavastaja ja ettevõtja Theodor Luts, töötas
peamiselt Soomes. 30ndatel dokumentalistika, head tulemused. Stuudio „Eesti Kultuurfilm“-