Kas Eesti iseseisvumine oli ime või asjade loomulik areng
sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur,
et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid meil välja omad
rahvuslikud erakonnad. Eesti alal tegutses peale Venemaa Sotsiaaldemokraatliku
töölispartei tookord kolm erakonda: Eesti Reahvameelne Edu erakond, mis kasvas
üle Eesti demokraatlikuks erakonnaks. Edu erakonna liider oli meile teada-tuntud
Jaan Tõnisson. Seda erakonda toetasid rikkamad talupojad, linnakodanikud ,
intelligents. Eesti Maarahvaliitu, mille eesostas tegutses Konstantin Päts, toetas
talurahvas. Eesti tööerakonna peategelane oli Jüri Vilms. Teda toetas linnade
keskklass. Nende parteide esimehed mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumisel.
Minu arvates ei saa Eesti iseseisvumine olla ka paljas ime. Eestlased olid juba üsna
kaua aega veendunud, et nad on omaette rahvas ja vajavad oma riiki. Muidugi oli vaja
soodsaid olusid iseseisvuse taotlemiseks. Eestil olid Esimese maailmasõja lõpuaastail
mõningad eelised