Vaimuelu eestis 19. saj. esimesel poolel
keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained),
kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid(reaalkallak), linnakoolide alam aste olid
elementaarkooli, õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist.
Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, jätkus kihelkonnakoolis, püsiv koolivõrk
kujunes alles peale pärisorjuse kaotamist. 1840 aastate usuvahetusliikumise tulemusena
lisandusid Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolis.
Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk
Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 Tartusse elementaarkooli
õpetajate seminar, esimene omataoline Vene riigis
Valgas tegutses Cimze nii eestlastele, kui lätlastele saksakeelne kihelkonnakooli-
õpetajate seminar.
Eestikeelne kirjasõna
Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht".
Lühemat aega anti O. W. Masingu poolt välja "Maarhwa Näddala-Lehte".
annaabi.ee 
