Eesti kirjandus I, kordamine
Vanematest
veneaegsetes muistendite kogumisest on puudu ,,Keelte keetmine".
Muistendites esitanud fiktiivse mängu - tal on õnnestunud muistedeid
kuulda seetõttu, et ta eesti keelt hästi tundis. See on romantiline võte.
Tegelikult on need muistendid tema enda loodud.
Kõige kaunimaks ja kuulsamaks müüdiks on ,,Koit ja Hämarik", alus
rahvapärimuses romantilis-klassitsistlikus kõrgstiilis. Kui ilus, tekitas
üleüldise hämmastuse, et sellise kõrgusega poeetiline lugu maarahhva
hulgast.
Kirjutas ka luulet, et tõestada eesti keele sobivust antiiksete värsivormide
jaoks. Selle tõestuseks 1840 ilmunud piibu jutt - dialoogi vormis luuletus.
Teada, et F ise oli kirglik suitsetaja, ülistab piipu kui head sõpra. Räägib
sellest, et suits sümboliseerib õnne kiiret kadumist, inimhinge kõrgele
püüdmist, sõprade kadumist jt.
8. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg"
,,Kalevipoeg"
Fahelmann pärandas eepose idee Kreutzwaldile. Algselt oli Kreutzwaldil
annaabi.ee 
