Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean Suur veeringe - ooken-atmosfr-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua. 3% on magedat vett. Enamikku magedast veest ei saa inimene ktte, sest see on kinni polaaralade jkilpides ja mgiliustikes vi liigub phjaveena sgavas maapues. 0,02% vett on jgedes-jrvedes. 0,001% vett on veeauruna.
Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus- inimeste arv ruutkilomeetri kohta mratud piirkonnas. Muld- maapinna pealmine kobekiht. Looded- taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille phjustab teise taevakeha gravitatsiooniline klgetmme. Krgusvndilisus- ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevndite muutumine mdeges. Maavara- maapues peituv vara, mida inimene saab majandustegevuses kasutada. Maavarad jagunevad: mineraalsed varad (maagid kivimid), energia varad, nafta, plevkivi. Phjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidava sette- vi kivimikihil. Ressurss on element, mida on vaja lesande titmiseks. Ressurss vib olla inimene, varustus, tkoht, raha vi mis tahes muu asi, mida on vaja projekti titmiseks.
1.3 Maarvarad 1. Mida nimetatakse maavaradeks? Maavaraks loetakse maapues leiduvat ainet,mida on vimalik tasuvalt kasutada. 2.Milline on Eesti olukord maavaradega? Vaene, kuna ei ole tulu toov,pole tstuste jaoks. 3.Miks ei veta kasutusele kiki maavarasdi,mida Eestis leidub? Liiga sgaval,pole tehnikat, kulud suuremad kui tulud. 4.Nimeta Eestis leiduvaid thtsamad maavarad! Plevkivi, lubjakivi(paas), dolomiit, savi 5. Kus on Eesti maavarade thtsus kige suurem? Ida-Virumaal 6. Eesti thtsaim maavara on plevkivi: 1. Kaevandamine- kaevandatakse karjris ja maa all 2
annaabi.ee 
