Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
umbes 10 m, kuid tõusis mõne meetri võrra Poola ja Saksamaa rannikul.
Ranniku areng tänapäeval:
Tänapäeva rannikute arengut Eestis mõjutavad mereveetaseme muutumine ja pärastjääaegse
maakerke jätkumine.
Pärastjääaegsete isostaatiliste liikumiste tulemusena kerkis maapind alates Antsülusjärve
staadiumist Lõuna-Eestis umbkaudu 45 m ja kuni 75 m Eesti põhjarannikul.
Randadel esineb sageli rannavalle ja luiteid, millest maapoolsemad ja vanemad on
kujundatud nimetatud tektooniliste liikumiste poolt. Maapind tõuseb kiirusega 1,5
mm/aastas Pärnus ja 2, 4mm/aastas Tallinnas ja looderannikul.
Globaalne ookeaniveetaseme tõus on 1,7 (±0,3) mm/aastas.
Tõusud ja mõõnad on Eesti rannikul ebaolulised. Tavaliselt on veetase talvel kõrgem kui
suvel. Eesti rannikul valdavad lõuna- ja edelakaare tuuled, kuid üldiselt on laineenergia
väike, sest rannanõlvad on sageli madalaveelised ja rahnudega kaetud. Tormide ajal on