Maapiirkondade eesti köök oli aga nõukogude ajal vähem välistest teguritest mõjutatud. Värske kartul, kukeseen, aeduba, till eestimaine suvetoit Eesti köögil on nii mitmeid tahkusid, et sellest ühtset pilti kokku panna on keeruline täiesti eri radu pidi on liikunud maarahva ja linnarahva (ka mõisate) köögid. Tänaseks on maa ja linnarahva köögid ühtlustunud ning on sarnasemad kui kunagi varem. Tõsi, kui vaadata väikeseid maapoode, siis 20 erinevat liiki margariini, 20 erinevat vorstisorti ja 2liitrised plastpudelis õlled annavad hea ülevaate maapiirkondade toidueelistustest, kuid linnade suurte toidupoodide kaubakülluses ei tõmba need lihtsalt nii suurelt tähelepanu (see ei tähenda, et neid linnas vähem tarbitaks). Mulle tundub, et eesti köögi juured on ikka talupojaköögis, mille muutused on toimunud oluliselt sujuvamalt ja loomulikku evolutsiooni pidi
sisustus. 13. novembril paigaldasime nurgakivi uue kaubanduskeskuse jaoks. Hoone üldpind on 3500 m2 ( kahekorruseline ). Ärihoone valmib 2008. a. suvel. Ärihoonesse on planeeritud toidukauplus, kohvik, bowling ning teenindus- ja äripinnad. Üüripinda kokku ca 800 m2, millest suurim üüritava pinna suurus ca 450 m2. Ärihoone juurde on planeeritud 130- kohaline parkla. 5. detsembril toimus Saverna Konsumi avamine, mis on üks meie ühistu ilusamaid maapoode. Ülevaade Põlva Tarbijate Ühistu ajaloost 1902 - loodi Eestis tarbijate- ja majandusühistud Antslas ja Sindis. 1917 - tulid kokku seitsmeteistkümne rahvusliku kaubandusühistu esindajad ning panid aluse oma kaubanduskeskusele Eesti Tarvitajate Ühistute Keskühistule (ETK), mis asutati ühiskaubanduse korraldamiseks. 1932 - alustas tegevust Põlva Majandusühing, mis jäi halduslikult Võru maakonda. Põlva
annaabi.ee 
