Eesti uusaeg (1710-1900)
Piirkonna
aadlikud said oma asju ajada mees- või maakohtus (neid nimetati kergemateks
asjadeks ja said olla ainult tsiviilasjad). Linnade magistralid linnade kohtusüsteem
oli autonoomne, ei sõltunud ülejäänud maa asjadest. Kohtusüsteem oli igal pool ise
nägu. Mida väiksem linn, seda lihtsam oli linna autonoomsel territooriumil toimuv
kohtukorraldus.
Adra- ja sillakohtud. Kohus on meie tänapäevase sõnakasutuse juures eksitav.
Tegemist institutsioonidega, mis peavad tagama korda, maapolitseinikega. Võime
paljuski neid üldistada, Eesti- ja Liivimaa vahel ei olnud suuri erinevusi. Kõige
tähtsamaks funktsiooniks oli pagenud talupoegade otsimine, tagasinõudmine. Kui
talupoeg oli teinud kuritöö, siis adra- või sillakohtunik aitab asja uurida. Kui otsus on
langetatud, siis alama astme nn maapolitseinikud viisid kõrgema instantsi tehtud
otsuse täide. Nende tööväli pidevalt suurenes, pidevalt määrati juurde uusi
adrakohtunikke
annaabi.ee 
