· tõsteti põllumajandussaaduste varumishindu · alandati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse, lõpuks kaotati üldse · hakati osaliselt töötasu maksma rahas · likvideeriti masina-traktorijaamad Miks hindavad paljud tänased maaelanikud kolhoosiaega paremaks kui praegust olukorda maal? · Kõigil oli tööd · bussiliiklus on praegu olematu · külaelu oli elavam, kultuurimajad, ringid, maal käidi kinos · maal suletakse tänapäeval koole · maapoed, -postkontorid ja -raamatukogud on suletud Millal toimus Eestis massiline kollektiviseerimine? 1949-51 Kuidas muutus kolhooside arv aastail 1950-1990? 50-80 aastatel kolhooside arv aina vähenes, peale seda pisut tõusis. Kõige suurem langus kolhooside arvus toimus 50-60 aastatel 2213 kolhoosi pealt 869 kolhoosi, 70ndatel oli neid 292 ja 80ndatel 142 Millest oli see muutus tingitud? Majanduslikud põhjused · väikekolhoosid olid majanduslikult perspektiivitud
administratsiooni vahel. Sellest tingituna esinesid ka suhtlemise probleemid. Alluvad märkisid, et juhid ei oska alluvatega suhelda, nad ainult kamandavad ja karistavad, aga nõu ei anna. Kuna ettevõtte keskus ehk administratsioon asub Kuressaares ja pooled poed ja muud allasutused samuti, siis leiti, et juhid on liiga pühendunud linnale. Maakohtades asuvaid poode ei toetata ning neile esitatakse samasid nõudmisi, mis linna poodidele. Juhid ei mõista, et maapoed ei suuda teenida sama palju kui linna kauplused, kuna maal on elatustase madalam kui linnas. Väga paljud küsitletuist arvasid, et juhid ületavad oma võimu piire, nad nõuavad palju, aga ise ei ole tasemel. Märgiti ka seda, et juhte on liiga palju ning igaüks tahab olla ettevõtte eesotsas. Töötajate arvates tegelevad juhid hoopis võimuvõitlusega, mitte ühistu liikmete huvide eest seismisega, mis on ettevõtte tegelik eesmärk (vähemalt põhikiri väidab seda)
annaabi.ee 
