Eesti uusima aja ajalugu
Ennekõike püüti
talurahvast suunata uuenduste teele, st rõhutati maavaranduse, sordiaretuse, tõuarenduse tähtsus. Asutati terve hulk
põllumajanduslikke koole. Teiseks hakati valitsuse tasandil soosima põllumajandusühisusi. Kõige rohkem loodi piimaühisusi.
Valitsus soodustas põllumeestele laenude andmist. Juba 1926. aastal asutati septsiaalne maapank, mõni aasta hiljem loodi
maapnga juurde spetsiaalne asunduskapital ja mis andis laekunud summa välja, osaliselt läksid need endistele mõisnikele
äravõetud maade kompenseerimiseks, enamus aga põllumeestele laenudeks väikeste intressidega. Tööstus jäi ja tööstuse puhul
rõhutati seda, et valitsus peab kindlustama tööstuse tõrgetata toimimise ja arvestada Eesti enda vajadusi. Tööstusettevõtete puhul
hakati eelistama neid, mis leidsid omale sobiva turunissi, neile tehti mitmesuguseid maksusoodustusi