2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. Mõõtkavas 1:500 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks 0,5 m. Kohtades, kus põhihorisontaalide lõikevahe ei võimalda mikroreljeefi täpselt edastada, võib M 1:500 plaanidel kasutada poolhorisontaale (0,25 ja 0,75 m). 17. Maapinnamudel koostatakse, et oleks lihtsam luua reljeefi kujutavaid horisontaale. 18. Äärekivide puhul mõõdistatakse tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe 20
2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. M 1:500-le maa-ala plaanil on milline horisontaalide lõikepindade vahe? Mõõtkavades 1:5001:1000 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks (edaspidi lõikevahe) 0,5 m. 17. Millisel juhul koostatakse maapinna mudel? Maapinnamudel või selle genereerimiseks vajalikud andmefailid koostatakse tellija erinõudel. 18. Kuidas mõõdistatakse äärekivide kõrgused? (1) Äärekivide puhul mõõdistatakse ja esitatakse plaanil katete vm tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. (2) Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kuidas kujutatakse plaanil kõlvikud? Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil
annaabi.ee 
