KT materjal 11.kl
luna poolt. polaarpev on lluna polaarjoonest pooluseni , polaar phja
polaarjoonest pooluseni. EEstis on TALV
3)Kevadine ja sgisene vrdpevsus. Pike seniidis ekvaatoril, valgustab
phja-ja lunapoolkera vrdselt, -pev hepikkused, eestis on
kevad/sgis, polaaraladel ja pev hepikkused.
1. TUUL - hu horisontaalne liikumine, hu paneb liikuma hurhkude
erinevusest tekkinud gradientjud, mis on suunatud krgema rhuga aladelt
madalamale.
TUULENIHE - tuule suna kuni 30kraadine erinevus krgemate hurhkude ja
maapinnalhedase tuule vahel.
ISOBAARID - samarhujooned,
ISOTERMID - sama temperatuurijooned
2. MERETUUL - puhub peval, sest peval soojeneb maa kiiremini, soe hk kerge,
tuseb, tekib MRK-ala, asemele tuleb jahedam hk merelt, sel vastupidi
4. HURINGLUSELE AVALDAVAD MJU - Pikesekiirugse erinevast jaotusest ja
sellest tingitud rhualad, maismaa erinev soojenemine ja jahtumine, krged
mestikud, Corliolisi ja hrdejud.
5.Sahara saab pikest, sest sahara krb on KRK ja seal on valdavalt kuivad,