eriti kui neid mitu tükki järjest on. Näiteks suuremate pommituslennukite pommid võivad põhjustada kergemaid vappumisi, kuid nende tuntav raadius ei levi eriti kaugele. Tuumapommi plahvatus (http://allshookup.org/quakes/atomic.htm ) Veehoidlate täitmisel tekkivad maavärinad Tehismaavärinate tekkepõhjuste hulka võib tinglikult lugeda ka suurte veehoidlate täitmisel tekkida võivaid maavärinaid. Nimelt suureneb veehoidla piires koormus, mis võib tekitada omakorda maapinnakihtides paindeid ning kutsuda esile nihkeid. Maailma suurim selle alane maavärin on registreeritud Koyna's 1967. aastal ning selle tugevuseks mõõdeti 6,5magnituudi. Üldse on veehoidlate poolt põhjustatud maavärinaid registreeritud üle kahekümne. [], [] Tamm ja veehoidla Aix-en-Provence'i lähedal (http://y.delfi.ee/norm/14198/321344_QZUKJF.jpeg ) KOKKUVÕTE Keskmiselt toimub Maakeral 2 maavärinat minutis. Paljusid neid pole tundagi. Üldjuhul
VIII peatükk 8. Veeldatud gaaside vedu 8.1. Põlevad maagaasid 19 Tänapäeva energiakandjatest on tähtsamad kivisüsi, nafta ja põlevad maagaasid ning hüdroenergia ja tuumkütus. Alternatiivsete energiakandjate nagu tõusu-mõõnahoovuste, tuule- ja päikeseenergia osa on veel suhteliselt tagasihoidlik. Põlevaid maagaase leidub poorsetes maapinnakihtides kas omaette, koos naftaga või koos naftakondensaadiga ja nende varusid Maal hinnatakse 150 000 miljardile kuupmeetrile. Suurimad leiukohad asuvad Pärsia lahe piirkonnas, Venemaal, USA-s, Rumeenias, Indoneesias, Kanada lääneosas, Põhjameres Norra ja Hollandi ranniku lähedal. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on metaan seda sisaldub harilikult üle 80 %. Maagaaside eripõlemissoojus kõigub sõltuvalt koostisest 32,5...34,5 MJ/m3 ja neid kasutatakse kütusena (20..
annaabi.ee 
