Eesti kultuuri ajalugu
kleiti (enne oli alati särk ja kleit). Kui varem valmistati kõik riided ise, siis saj II poolel lasti riided teha rätsepal või osteti valmis
vabrikuriideid, mida müüdi tihtipeale maal laatadel talupoegadele. Sajandi lõpuks rahvariided üsnagi taandusid. Rahvariided kadusid
igapäevasest kasutamisest. Linnariided näitasid staatust. Sajandi lõpus tekkis maal uus elanike kiht kiriku ümber olevast külast
kasvas välja alev, seal elasid inimesed, kes ei tegelenud enam otseselt maapidamisega, kuid elu oli tihedalt seotud maaeluga.
Raudteesõlmede ja peatuste ümber tekkis samuti.
Rahvapärased uskumused säilisid enamasti ka 19. saj. sageli olid nad seotud ilma ja loodusega, tervise ja haigustega. Arstiabi
kättesaadavaus oli maal raskesti kätte saadav ning raviti end oma vahenditega. Pühade tähistamises jäid vanad kombed püsima:
jaanipäev, jõulud (enam ei toodud jõuluõlgesid tuppa, toodi tumma väike jõulupuu, jõuluvana)
annaabi.ee 
