mida omakorda vajab tänapäeva moemaailm ja tarbijate soovid. Korralikult ehitatud, hästi juhitud ning korrashoitud karusloomafarm ei saasta ümbritsevat keskkonda. Karusnaha farmitingimustes tootmine ümbritsevale loodusele praktiliselt mõju ei avalda. Karusloomakasvatuse kõrvalproduktid leiavad laialdast kasutamist meie igapäevastes toodetes nagu näiteks allergiavabad seebid, kosmeetika, parfüümid; pintslikarvad, lemmikloomade toit Karusnahafarmi pidamine on paljudele maaperedele ja -kogukondadele oluliseks sissetulekuallikaks, mis võimaldab elada ja elatist teenida ka neis piirkondades, kus traditsiooniliste põllumajandusharudega (näiteks vilja- ja loomakasvatus) tegelemine pole ebasoodsate looduslike olude tõttu võimalik. See aitab omakorda säilitada elu edasikestmist maapiirkondades ja vähendada inimeste siirdumist linnadesse- seega on karusloomafarmi pidamise näol tegu olulise regionaalpoliitilise aspektiga .
kultuurrohumaaviljelusele; rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist; korraldas karjakasvatus- ja piimatalituskursusi; töötas välja talutööde ratsionaliseerimise õpetuse, pani aluse püsivale tööliskaadrile talus. sai eesti rahvas tol ajal vaimustust ning tõuget rahvuslikuks liikumiseks; 1993. aasta kevadel Valgamaal loodud Theodor Pooli Fond on oma tegevuse põhitähelepanu suunanud noortele ettevõtlikele maaperedele kui määravale jõule külaelu arendamisel. Piistoja talu Eesti põllumajanduses Majapidamine, mida 1941. aastani nimetati Piistaoja taluks, edaspidi aga Piistaoja Tõuaretuse- ja Katsemajapidamiseks (1941-1944), Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajan-duse arendamisele.
annaabi.ee 
