"maapelne" - 1 õppematerjal

Halliste luha taimkatte muutustest

andmetega (Prach, 1992; Touzard jt. 2002). Tulemusi tasandas kindlasti ka võrsete suurust arvestava (500 võrset) prooviruudu kasutamine. See muutis erineva suurusega taimevõsudega prooviruudud omavahel paremini võrreldavateks. Fikseerimata suurusega prooviruudud olid 725 kuni 9 900 cm2. Majandamisreziim mõjutas oluliselt biomassi, liigilise mitmekesisuse ja võrsete tiheduse näitajaid. Falinska (1991; 1995) leidis samuti, et liigirikkus ja võrsetihedus vähenesid, maapelne biomass suurenes ja taimevõsude kõrgus ja ühevõsupindala suurenesid niitmise katkemisele järgneva suktsessiooni käigus. Eluvormiliselt koosseisult olid sarnased regulaarselt majandatav (reziim A) ja pikka aega majandamata (reziim D) luhaniidud. Tegelikut kasvasid neil erinevad liigid, mis olid ka erineva suurusega. Reziimil A domineerisid madalakasvulised (rohurinde alumises osas) väikesed puhmikuid moodustavad kõrrelised (nt harilik lubikas, lamba-aruhein ), reziimil D