KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES
kolmes tasapinnas põhjustavab moonutusi pildi kujus võrreldes ideaalse horisontaallennuga.
Kaasaegseis seiresüsteemides detekteeritakse neid kõrvalekaldeid ja vähemalt osaliselt
korrigeeritakse arvutuslikult.
GPSi ehk Ülemaailmset Asukohamääramise Süsteem arenes välja raadiolokatsioonist. Tegu
on universaalse, kõikjal kättesaadava ent keeruka tehnoloogiaga. GPSi komponendid on
kosmosesegment (mille alla kuulub 24 satelliiti), kontrollsegment (jälgimisjaam, peamine
kontrollkeskus, maapeased antennid) ning kasutajasegmendi osad. Kosmosesegment asub
maapinnast 20 000 km kõrgusel ning selle tiirlemisperiood on 12 tundi. Pardal on ülitäpsed
aatomkellad ning nii militaar- kui üldakasutatavad saatjad. Kontrollsegment koosneb
püsikontrolljaamast, alternatiivsest püsikontrolljaamast ja erinevatesse kohtadesse
paigaldatud antennidest ning ekraanijaamadest. Erinevatesse maailma otstesse paigaldatud
antennid sünkroniseerivad üksteise aatomkellasid nanosekundi täpsuseni. Selleks